Tänavu talvel on päikest paistnud erakordselt vähe

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodus.
Loodus. Foto: Elmo Riig / Sakala

EMHI andmetel on detsembri algusest kuni 19. veebruarini ehk 81 päeva jooksul olnud Tallinnas päikesepaistelist aega vaid 49 tundi. Rekordivääriline on Viljandi, kus päike paistis ainult 35,4 tundi.

Soome Yle uudisteportaal kirjutab, et see talv on Soomes olnud erakordselt pilvine. Detsembrist alates kuni 18. veebruarini on näiteks Helsingis olnud päikest vaid 50 tundi, mis on 25 aasta rekord.

Selgub, et Eestis on pilved päikesekiiri veelgi rohkem peitnud.

«81 päevaga ehk detsembrist kuni 19. veebruarini on kõige vähem paistnud päikest Viljandis – 35,4 tundi,» rääkis EMHI sünoptik Kairi Vint Postimehele. Ta nentis, et see on väike arv, ent kuna kuu pole veel läbi, oleks seda normiga keeruline võrrelda.

Tallinnas on 81 päeva jooksul paistnud päike ainult 49 tundi.

Jaanuaris oli Eesti keskmisena päikesepaistet 36 tundi, mullu detsembris 11 tundi. Seda on väga vähe, kui võrrelda näiteks 2006/2007. aasta talve, mil Eestis paistis päike detsembrist veebruari lõpuni 175 tundi.

«Üldiselt meie talveilmad ongi detsembris-jaanuaris kõige pilvisemad,» rääkis klimatoloog Ain Kallis. «See oleneb sellest, kui palju meile tuleb tsükloneid ja kui palju antitsükloneid.»

Kallise sõnul on sel aastal olnud väga palju tsükloneid, mis toovad niisket õhku koos pilvedega ja suhteliselt vähe on seda, et päike paistab ja on väga külm.

«Kui meil pole palju külma, siis on vähe päikest,» tõdes ta.

Kallis rääkis, et enam kui kümne aasta eest on atmosfääri tsirkulatsioon Põhja-Euroopas veidi muutunud ja meil on tulnud tsükloneid rohkem lääne poolt. Varasematel aastakümnetel domineeris talvel rohkem see, kui õhuvoolud tulid Põhja-Jäämere poolt, tuues külma õhku, selgitas ta.

«Viimastel aastatel on olnud suhteliselt soojad ja lumerohked talved – see näitab, et on mõningad muutused olnud, kuid seda ei saa kliimamuutuseks nimetada,» lausus Kallis. «See on lihtsalt kliima kõikumine.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles