ilmajaam.ee -
REKLAAM
Suurvesi Ihaste luhal möödunud sügisel. Praegu avaneb samas kohas umbes sarnane vaatepilt.
1/1

Suurvesi Ihaste luhal möödunud sügisel. Praegu avaneb samas kohas umbes sarnane vaatepilt.

foto: Sille Annuk/ Postimees

foto
http://f1.pmo.ee/f/2009/12/04/276968t40hb5b1.jpg
http://f6.pmo.ee/f/2009/12/04/276968t44h131e.jpg
Suurvesi Ihaste luhal möödunud sügisel. Praegu avaneb samas kohas umbes sarnane vaatepilt.
Sille Annuk/ Postimees

Päästeamet tuleb üleujutuse ajal appi reaalse ohu korral

24.03.2010 17:16

Päästeamet on kevadise suurveega kaasnevateks üleujutusteks valmis, kuid rõhutab, et tõttab appi vaid siis, kui ohus on inimeste elu või tervis ning keldrite tühjaks pumpamisega tegelema ei hakka.

REKLAAM

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel moodustab kevadine suurvesi üle kolmandiku jõgede aastasest äravoolu mahust. Arvestades tänavust erakordset lumekogus, võib tänavu oodata ka suuremat kogust sulavett, mis ka lumevaesemate talvede järel on mitmel pool majaomanikke kimbutanud.

Tihedama asustusega kohtadest peavad suurvee mõjudega arvestama näiteks Tartu ja Pärnu linn, kus on oodata veetaseme tõusu jõgedes. Pärnu jõe veetaseme tõus on kõrge suurvee korral tavaliselt kuni 40 sentimeetrit ööpäevas. EMHI hüdroloog Ene Randpuu ennustas Emajõe veetaseme tõusuks nädalavahetusel kuni 20 sentimeetrit ööpäevas.

Kõrge veetase jõgedes ohustaks Tartus eelkõige Supilinna ja Vana-Ihaste elanikke. Pärnus aga Raeküla piirkonna elanikke.

Päästeameti pressiesindaja Rain Porss kinnitas, et omavalitsuste ning regioonide kriisikomisjonid tegelevad erinevate ohu ja riskianalüüside koostamisega, ohuolukordades tegutsemise planeerimisega ning plaanide koostamisega. Seda tegevust koordineerivad päästeasutused.

«Plaanid on aga omavalitsustel ja regioonidel erinevad ning sõltuvad kohalikest ohtudest ning tegutsemiskokkulepetest,» selgitas Porss.

Porss kinnitas, et ööpäevane valmisolek on päästeteenistusel tagatud  ning üleujutustega seotud sündmustele reageerimiseks on varustus olemas.

«Päästeteenistus sekkub siis, kui on oht inimeste elule või tervisele. Keldreid me niisama tühjaks pumpama ei hakka, see on siiski maja omaniku või valdaja ülesanne,» selgitas Porss.

Ta lisas, et keldrite tühjaks pumpamisest ei ole eriti kasu kuni pinnas on vett täis.

«Keldrikorrusel elavatel inimestel soovitame aknad tihendada ning vajadusel akende ette kasvõi näiteks liivakotid laduda. Kui vesi hakkab juba tuppa tulema, siis peavad inimesed kindlasti jälgima tubades veetaset. Kui veetase hakkab ulatuma seinakontaktideni, tuleb vool viivitamatult välja lülitada,» jagas päästeameti esindaja soovitusi.

Jaga |
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Sinu nimi: Sõbra nimi:
Sinu meiliaadress: Sõbra meiliaadress:
SAADA SÕBRALE
E-MAIL SAADETUD
SIDUSTEEMADE KATALOOGID
REKLAAM
KOMMENTEERI

NB! Vaata kommenteerimise tingimusi.
Soovin moderaatoriks kandideerida
VAATA GRAAFIKUT!
GALLUP
Kas elate üleujutusohuga piirkonnas? (7371)
Jah
23.4%
Ei
76.6%
Ilm linnades
Ilmajaam.ee Facebookis