Tuhapilved tervisele ohtu ei kujuta

Islandi vulkaanipurske järel täna Eesti kohale jõudnud tuhapilved liiguvad kaheksa kuni kümne kilomeetri kõrgusel ja praegu pole ohtu, et vulkaaniline tuhk jõuaks Eestis maapinnani.

 

Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu inimeste tervisele.

Kuna tegemist ei ole süsinikuühendite põlemisel tekkinud osakestega, siis puudub sel ka tahmaosakestele iseloomulik kahjulik tervisemõju, teatas Keskkonnaamet.

Vulkaaniline tuhk on üldjuhul oma keemilistelt omadustelt reageerimatu, hõõrduv ja kergelt happeline ning koosneb erinevatest mineraalidest.

Keskkonnauuringute Keskuse seirejaamades mõõdetud saaste peenosakeste hetketasemed on väga madalad. Seirejaamade näitusid jälgitakse ja kui peaks esinema kõrvalekaldeid kas osakeste või vääveldioksiidi sisalduses, siis teavitatakse sellest asjaomaseid asutusi. Lisaks on ilm pilves ja esineb kergeid sajuhooge, mis pesevad välisõhust osakesed ja vesilahustuvad gaasilised saasteained välja.

Vulkaanipurse paiskas tuhapilve troposfääri ülemistesse kihtidesse, kus see tuultega laiali kandub. Pikema aja jooksul tuhapilv hajub ja jõuab osaliselt ka troposfääri alumistesse kihtidesse, kuid need protsessid võtavad aega ja selle ajaga tuhapilv hajub ja lahjeneb oluliselt.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) sõnul mõjutavad saabunud tuhapilved küll lennuliikust, kuid muid ohte endaga kaasa ei too. Praegu liikuvad lausvihmapilved asuvad maapinnast kuni 1 kilomeetri kõrgusel, mistõttu ei ole põhjust muretseda ka vihma ajal õues viibivate laste ja täiskasvanute tervisohutuse pärast.

Olukorda jälgivad nii keskkonnaamet, terviseamet, keskkonnauuringute keskus kui ka EMHI.