Võrreldes selle aasta augustiga on rannaastang Saaremaal Kiipsaare majaka juures liikunud praeguseks juba koguni kaheksa meetrit sisemaa poole.
Rajune meri haukas kamaluga Harilaiu pinnast
15. detsember 2011, 07:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal pikenes Kelba maasäär tormi tagajärjel jällegi paarikümne meetri võrra ja kõige värskem ots eraldus väikese saarena, kirjutab Saarte Hääl. Võrreldes 2011. aasta augusti mõõtmistega on Kelba säär tänaseks pikenenud 38 meetrit.
Viimaste nädalate võimsaima, Beriti-nimelise tormi ajal jälgisid Harilaiul Kiipsaares ranna muutumist tormi ajal Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi teadur Hannes Tõnisson ja Eesti geoloogiakeskuse teadur Sten Suuroja.
Hannes Tõnisson ütles, et 27. novembril kella 16-st kuni 22-ni taganes rannaastang umbes 2–2,5 meetrit, see tähendab keskmiselt 0,6 meetrit tunnis.
Kuna nüüdseks on majakavahi maja otse setete liikumise teel, siis toimib see hetkel muulina. Kui tuul puhub põhjast või loodest, kuhjuvad setted aegamisi maja kirdepoolsele küljele ja murrutatakse edelapoolset külge. Kui tuul on läänest või edelast, siis toimub intensiivne murrutus majast Kiipsaare nuka poole.
Kiipsaare majakas võib meres seista aga veel aastakümneid. Meri on seal ühtlaselt madal ja majakas seisab seni, kui ehituskonstruktsioon vastu peab.
Selle aasta suvel käis Tõnisson majaka jalamit vee all uurimas ja selgus, et vees oldud 5–6 aastaga on meri rajatise betoonkihti õhemaks kulutanud ca 5 cm. Betoonikiht on aga mõnekümne sentimeetri paksune.
Võrreldes 80-ndate aastatega on tormide iseloom Tõnissoni sõnul muutunud. Torme on vähem, aga need on tugevamad. Vaiksemad tormid toovad randa setteid juurde ja moodustavad valle ja astanguid.
Tugevad tormid viivad aga mõnest rannast materjali ära. Eriti intensiivselt on tormid Kiipsaare randa kulutanud alates 2005. aastast.