Mingifarmi omanik soovib karmide nõuete lõdvendamist

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika naarits ehk mink. Maailmapanga hinnangul on roiskumisvastaste kemikaalide tõttu karusnahksed riided üheks viiest maailma hullemast raskemetallide reostuse tekitajatest
Ameerika naarits ehk mink. Maailmapanga hinnangul on roiskumisvastaste kemikaalide tõttu karusnahksed riided üheks viiest maailma hullemast raskemetallide reostuse tekitajatest Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

AS Balti Karusnahk soovib, et keskkonnaministeerium lõdvendaks mitmeid mingifarmidele seatud nõudeid, kuna peab neid ebavajalikeks.

Balti Karusnahk saatis keskkonnaministeeriumile avalduse, millega soovib, et muudetaks mingifarmidele seatud nõudeid. Näiteks on praegu nõutud, et Eestis peab mingifarmide ümber olema vähemalt kaks tara, kuid ettevõte leiab, et piisab ühest.

«Piisab ühest tarast, kui see vastab ehituslikele nõetele,» märgitakse kirjas. «Soovime muuta nõuet kahekordse tara suhtes, kuna kuskil mujal Euroopa maades ei ole kahekordse tara nõuet ja tegelik vajadus kahekordse tara järele puudub.»

Keskkonnaministeeriumist vastati, et Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus on säilinud ja taastatakse väljasuremisohus euroopa naaritsa asurkonda. Sellesse on koos Euroopa Liiduga investeeritud sadu tuhandeid eurosid.

«Kaitsealuse euroopa naaritsa kõige suurem vaenlane ja väljatõrjuja on mink,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu. «Just sel põhjusel on Eestis mingifarmidele kehtestatud karmid nõuded, ka kahekordse tara nõue tuleb vajadusest välistada mingi sattumine loodusesse.»

Seda eriti piirkonnas, kus kaitsealuse euroopa naaritsa asurkondade taastamisse on investeeritud. Lisaks ohustavat mink maaspesitsevaid kaitsealuseid linnuliike ning kõnealuse mingifarmi lähedusse jäävat mitmeid linnustiku kaitseks loodud alasid.

Veel on Eestis nõutud, et tarast eespool 1,5 meetri laiuselt ja taradevahelisel alal ei tohi olla rohu kõrgus üle 5 cm. Pöördujad seda vajalikuks ei pea, kuna minki võib märgata ka 20 cm rohu seest ning liiga tihe niitmine võib tekitada loomadele stressi.

«Puuride hea nähtavuse nõue tuleneb vajadusest välistada kaitsealuste loomade jaoks ohtliku võõrliigi, mingi, loodusesse sattumine,» vastas Merisalu. «Kõrge rohu sees asuvate tarade puhul ei ole mingi märkamine lihtsalt tõenäoline, kergeks märkamiseks on taraümbruses rohu niidetuna hoidmine oluline.»

Ta lisas, et erinevate nõuete eesmärgiks on vältida kaitsealuste loomade jaoks ohtu kujutavate minkide loodusesse pääsemist. «Ettepanekud, mis sellele kaasa aitavad, saavad ka toetuse ja ettepanekud, mis muudavad ohtliku võõrliigi loodusesse pääsemise tõenäolisemaks, me toetada ei saa,» sõnas Merisalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles