Torm tõi Paradiisiranda haruldase mõõkkala

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõõkkala Ristna rannas.
Mõõkkala Ristna rannas. Foto: Paap Kõlar

Öine torm tõi Hiiumaale Paradiisiranna surfikeskuse juurde 260 cm pikkuse surnud mõõkkala. Tegemist on tõelise haruldusega.

«Ise kiiruga uurisime ja tegemist peaks olema mõõkkalaga,» rääkis Paradiisiranna surfikeskuse juht Paap Kõlar Postimees.ee'le.

Tema sõnul leiti kala kohast, kus surfarid vette lähevad. Pärast öist tormi randa uhutud kala peas on mingi vigastus.

«Kala on praegu rannas, aga me ei oska ise sellega midagi peale hakata,» tõdes Kõlar ja lisas, et ega nad ei teagi, kelle poole tuleks sellise leiu puhul pöörduda.

Haruldast leidu läks Ristnasse uurima keskkonnaametnik. Ameti pressiesindaja Aet Truu sõnul ei ole praegu veel selge, mis kalast edasi saab. «Kindlasti vääriks ta säilitamist,» toonitas Truu.

Tema sõnul uuritakse praegu kas mõõkkalast on huvitatud Tartu zooloogiamuuseum ning kas kala säilitamiseks leitakse ka raha. «Praegu aga püütakse leida nii suur koht, kus teda külmas hoida, et ta raisku ei läheks,» lisas pressiesindaja.  

Ristnasse kohale sõitnud keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Märt Kesküla sõnul ei ole praegu võimalik öelda, mis on kala surma põhjuseks.

Kas haruldasest mereelanikust on võimalik topist teha, pole Kesküla sõnul veel kindel, kuna kala on kuklast katki. Spetsialisti sõnul on kala olnud heas toitumuses ja seisukorras.

Vikipeedia andmetel on Eesti vetes tegu suure haruldusega. Mõõkkala  levinud troopilistetest kuni mõõdukalt soojade meredeni. Ta kasvab 4,3 meetri pikkuseks kaaludes seejuures 650 kilogrammi, tavaliselt jäävad mõõdud siiski 2-3 meetri vahele.

Põhjapoolkera meredes täheldatakse rändamist talvel lõunapoolsematesse ja soojematesse vetesse, suvel toimub vastupidine ränne põhja poole. Eluviisilt on nad kiired ja aktiivsed avamere röövkalad, kes toituvad peamiselt pisemates parvekalades.

Mõõkkalad on ühed kiiremad kalad, arendavad vees kiirust kuni 100 km/h.

Läänemerre satub eksikülalisena. Eestist on mõõkkala leitud väga harva. 1998 aasta augusti alguses leiti Karala rannast mõõkkala, kes kaalus 81 kg ning oli 246 cm pikkune. Sellest kalast tehti Saaremaa muuseumile topis. Muuseumis on ka 1894. aastast pärinev mõõkkala pea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles