Kliima muutumine ja vee liigkasutamine paljudes maailma piirkondades viib selleni, et peaaegu iga teine inimene elab aastal 2030 veepuuduses.
Uuring: 2030 elab iga teine inimene planeedil veepuuduses
16. märts 2010, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha suureneb ning looduskeskkonna võimalused üha halvenevad, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Uuringu tulemused võtavad kokku veemajanduse arengusuunad järgnevatel kümnenditel. OECD peasekretäri Angel Gurria sõnul on vesi väärtuslik ressurss, mille eest tuleb maksta õiget hinda. Vee õige hind innustab vett vähem saastama ja raiskama ning investeerima vee infrastruktuuride arendamisse.
«Õiget ja õiglast hinda vee eest maksavad vee kasutajad neile teenusepakkuja poolt kehtestatud tariifide alusel,» ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
«Tariifid on aga üsnagi erinevalt määratud, näiteks Taanis maksab üks vannitäis vett umbes kümme korda rohkem kui Mehhikos ning Iirimaal ei maksta vee eest üldse midagi,» tõi Reisner näiteks.
Viimasel kümnendil aset leidnud vee hinna tõusu on põhjustanud eeskätt vajadus puhastada ja teha keskkonnale ohutuks reovesi. Paljudes OECD riikides maksabki reovee kogumine ja puhastamine tunduvalt rohkem kui joogivesi.
«Vee hinna ja vee eest makstava tasu juures ongi kõige olulisemaks selle sotsiaalmajanduslik ja keskkonnaalane tagajärg,» ütles Reisner, täpsustades, et paljudes riikides maksavad madalama sissetulekuga inimesed vee eest rohkem kui 4 protsenti oma sissetulekust, mis sunnib neid kokku hoidma muude hüvede arvelt.
«Viimasest tulenevalt ongi veeprobleemid just kõige suuremad madalama sissetulekuga riikides - vett vajavad kõik inimesed ühtemoodi, kuid sissetulekute põhjal maksavad kõige kallimat hinda selle eest vaesemad riigid,» selgitas ta.
Homme lõppeval OECD veekasutuse ökonoomika ja finantseerimise ekspertide kohtumisel vaadatakse läbi erinevate riikide kogemused parima lahenduse leidmiseks, et tagada piisavas koguses kvaliteetse vee kättesaadavaks tegemine mõistlike kuludega.
«Peamise lahendusena nähakse paremat veemajanduse korraldamist ning täpsemat arvestuse pidamist veeressursside ja keskkonnale tekitatud kahjude üle,» märkis Reisner.
Reisneri sõnul on Eestis päevakorral paljuski samad probleemid ning õigete lahenduste leidmine ei ole lihtne.
«Veemajanduse korraldamise tõhustamiseks võeti täna Riigikogus menetlusse veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on plaanis läbi viia veealaste õigusaktide põhjalik uuendamine,» tõi Reisner välja. «Samuti on oodata lähiajal valitsuse poolt vesikondade veemajanduskavade kehtestamist, millega nähakse ette tegevusprogrammid vee hea seisundi ja piisava ressursi tagamiseks hiljemalt aastaks 2015.»