Keskkonnaminister kinnitas tegevuskava niidurüdi kaitse korraldamiseks Eesti rannaniitudel kuni 2013. aastani.

Peamiste kaitsealaste tegevustena nähakse kavas ette niidurüdide pesitsuspaikade - rannaniitude hooldust ja taastamist, teatas keskkonnaministeerium. Samuti tuleb liik viia üle teisest kaitsekategooriast esimesse, sest niidurüdi arvukus on elupaikade vähenemise tõttu kiiresti langenud ja niidurüdi väljasuremine Eesti looduses on tõenäoline. Seetõttu on vajalik jätkata eelmise tegevuskavaga alustatud liigi seisundi parandamist.

Tegevuskavaga nähakse ette seire jätkumist liigi arvukuse hindamiseks ja rahvusvahelist koostööd. Kavas on toodud ka detailsed hooldusjuhised niidurüdi võtmepesitsusaladele Eestis.

Niidurüdi pesitseb peamiselt Kagu-Gröönimaal, Islandil, Suurbritannias ja Läänemere rannikupiirkonnas. Eestis on liik levinud vaid rannaniidu ja lageraba elupaikades piiratud alal isoleeritud asurkondadena, valdavalt Lääne- ja Saaremaal. Liigi arvukus Läänemere ääres ja ka Eestis on kiiresti kahanemas. Viimaste aastate andmete põhjal pesitseb Eestis ligikaudu 170-240 paari. Tegemist on ühe Eesti vastutusliigiga, sest meil pesitseb vähemalt 1/3 niidurüdi Läänemere asurkonnast. Ohustatuse tõttu on niidurüdi arvatud ka Linnudirektiivi I lisa liikide hulka.

Niidurüdi, valdavalt rannaniitudel pesitseva linnu, elupaikade säilimine on sõltuvuses traditsioonilisest inimtegevusest – niitudel loomade karjatamisest ja heina niitmisest.

Arvukuse languse peamine põhjus ongi olnud rannaniitude hooldamata jätmine. Enamasti on rüdi kadumise põhjuseks olnud liiga kõrge rohi, pesitsusalade kulustumine ning tüüpiliste lompide ja soonekohtade kadumine.