Lausvihm põhjustas Ida-Virumaal uputuse

Jõhvi ilmajaama andmeil tuli ööpäevaga 116 millimeetrit sademeid – poolteist kuunormi. «Ja selline paduvihm oli ainult meil, mujal Eestis on olukord palju parem,» tõdes ilmajaama spetsialist Galina Timofejeva. «Samasugune oli olukord viis aastat tagasi, samuti augustis.»

«Meid uputas, ükski teenistus ei taha kohale tulla ja aidata vett ära pumbata,» kurtsid eile paljud Põhjaranniku toimetusse pöördunud Jõhvi eramajade rajooni elanikud.
Päästekeskus sai ainuüksi kahe tunni jooksul 22 telefonikõnet mitmest kohast Ida-Virumaal, kõige rohkem Jõhvist.

Eile pumbati vett välja Jõhvi gümnaasiumi keldrist, raamatukogust, Sipsiku lasteaiast, Jewe kaubanduskeskusest ja Kohtla-Järve koolinoorte loomemajast.

«Kõiki ei jõua me aidata,» selgitas päästekeskuse juht Tauno Suurkivi. «Sõidame välja ainult siis, kui olukord on tõesti kriitiline, näiteks kui elektrijuhtmed on kahjustada saanud või hoone laguneb, kui inimeste elu võib ohtu sattuda.»

«Vesi on sadade majade, ka korrusmajade keldrites, olukord on katastroofiline,» ütles Jõhvi abivallavanem Priit Kesler.  

Kesleri arvates töötab sademeveekanalisatsioon normaalselt, kuid see on liiga väike ega tule sellise veehulgaga toime. «Selliseid kriitilisi hetki võib alati ja igal pool ette tulla, ilmaüllatustega pole mõnikord võimalik võidelda,» arvas ta.

Jõhvi elanikud seevastu arvavad, et nagu viis aastat tagasi, polnud vald seegi kord suurveeks valmis, sademeveekanalisatsioon ei tööta nii, nagu peab, et kanalisatsioonikollektorid on ummistunud ja kui neid korralikult puhastataks, voolaks vesi kiiremini ära.

«Viis aastat tagasi oli vihm veel tugevam, siis tõusis vesi meie keldris 70 sentimeetri kõrgusele, praegu on üle meetri, juba uputab esimest korrust, kahju on üsna suur,» rääkis Uus-Võsa tänaval elav mees.

«Kui palju on räägitud, et seda ja teist on tehtud, et uputus linna enam ei ähvarda, kui palju euroraha eraldatud, kuid meie oleme jälle vees.»

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi arvates ei saa linnas rääkida avariiolukorrast. Üksikutes majades on keldris vesi, kuid tervikuna sai linna sademeveekanalisatsioon suure veehulgaga hakkama.

Kõvasti sai siiski kannatada Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja. Ühe ööga uputas vesi hiljuti remonditud keldriruumid, mis olid sisustatud mudellennukite ehitajatele, kus seisid tööpingid, samas hoiti kostüüme ja kangaid. Riided ujusid vees.

«Uputuste vältimiseks tuleb pinnavesi ära juhtida, see on suur töö ja on meil järgmisel aastal kavas, seni aga tuleb kannatada,» ütles koolinoorte loomemaja direktor Anna Rentik. «Väikese vihma puhul saab meie pump veega hakkama, nii tugeva paduvihmaga jääb ta aga hätta.»

Suurtes ettevõtetes Viru Keemia Grupp ja Nitrofert, mis 2003. aasta üleujutuse ajal olid sunnitud tootmise peatama, kulgeb töö praegu normaalses rütmis. Probleeme siiski oli.

«Kella kümneks jõudsime ööga kogunenud vee ära pumbata,» teatas Viru Keemia Grupi avalike suhete osakonna juhataja Julia Aleksandrova.

Eile kogunes Ida-Viru maakonna kriisikomisjon, et arutada vihmakahjustusi ja olla saju jätkumise korral valmis korraldama vajalikke päästetöid.

Viimase ööpäevaga Jõhvis alla sadanud 116 mm sademeid on rekordiline. EMHI andmetel on Jõhvi augustikuude keskmine norm 86 mm, Eesti keskmine tervikuna 78 mm. Tavapärasest rohkem sadas ka Narva-Jõesuus ja Ruhnul, vastavalt 73 ja 65 millimeetrit.

EMHI meteoroloogi Taimi Paljaku prognoosi kohaselt jõuavad juba täna Eestisse taas järgmised sajupilved, mis siiski suuremaid vihmasadusid endaga kaasa ei too.

«Vihmasemaks kujuneb taas neljapäev, kuni 20 mm sademeid,» ütles Paljak. Reedega peaksid suuremad sademed raugema ning nädalavahetuseks ennustab EMHI vähest vihmasadu.