Maavalitsused on siseministeeriumile 8. augustil möllanud äikesetormi kahjudest teada andnud üle 30 miljoni krooni ulatuses, kõige rohkem kannatas Lääne-Viru maakond.
Suure augustitormi kahjud ulatuvad üle 30 miljoni krooni
17. august 2010, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilse seisuga laekusid siseministeeriumile 8. augusti tormikahjude ülevaated maavalitsustelt suurusjärgus kokku ligi 30,3 miljonit krooni, millest erasektori kahjud moodustavad maavalitsuste poolt esitatud andmetel ca 25-26 miljonit krooni. Suurest augustitormist jäid maavalitsuste andmetel praktiliselt puutumata Hiiu, Lääne, Rapla ja Pärnumaa, kus tormi tekitatud varalisest kahjust teada ei antud.
Väiksematest kahjudest andsid teada Harju ja Põlva maavalitsused. Alla miljoni krooni jäid kahjud veel Viljandimaal, Ida-Virumaal, Valgamaal ja Järvamaal. Saaremaal jäid tormikahjud 1,4 miljoni krooni lähedale. Sellest lõviosa moodustas Kihelkonna vallas murdunud puude ja pikselöögi tagajärjel süttinud elumaja, mis hävis peaaegu täielikult.
Kõige rängemalt tabas torm Lääne-Virumaad, tekitades seal maavalitsuse hinnangul enam kui 15 miljoni krooni ulatuses kahju. Sellest omakorda üle 8 miljoni krooni ulatuses kandis kahju Väike-Maarja vald.
Lisaks tormi viidud kiriku tornikiivrile, mille taastamine läheb maksma vähemalt ligi 2,4 miljonit krooni, tekitas torm kahju eraettevõtjatele üle 3,1 miljoni krooni ulatuses ning elamutele üle 2,6 miljoni krooni ulatuses.
Sõmeru vallas rebis tormituul miljonite kroonide väärtuses katuseid elamutelt. Rakke vald hindas hoonetele tekitatud kahju 1,5 miljoni kroonini.
Ligi 6 miljoni krooni suurusest tormikahjust teavitas siseministeeriumi Võru maakond. Sellest omakorda ligi 5 miljonit krooni oli Antslas tormi ajal süttinud puidutööstusele tekkinud kahju.
Tartu maavalitsuse andmetel tegi torm seal era- ja munitsipaalsektoris kokku ligi 3,8 miljoni krooni ulatuses kahju. Tartu linna haljastus kannatas ligi 287 000 krooni eest ning tänavavalgustus 100 000 krooni eest.
Tartu valla haljastud ja kalmistud kandsid poole miljoni krooni ulatuses kahju. Mitmed eraettevõtted kannatasid sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat kahju, sealhulgas Pangodi kalarestoran, mille katuse taastamine läheb maksma ligi 200 000 krooni.
Elva linna tänavavalgustus ja haljastus sai kannatada 340 000 krooni ulatuses.
Jõgevamaal tegi torm ligi 1,2 miljoni krooni ulatuses kahju. Kõige enam kannatas Palamuse vald, kus torm hävitas 600 000 krooni eest vara, sealhulgas kabeli katuse ja mitmed eraettevõtete hooned.
Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas eelmisel nädalal Postimehele, et riik üritab kindlasti omavalitsusi rahaliselt aidata, kuid lõpliku otsuse selles osas langetab valitsus.
«Täna ei saa seda veel kindlasti lubada, kuid üldiselt on valitsus sellistel juhtudel ikka aidanud,» sõnas Kiisler.
«Siin peab ka erinevaid lahendusi otsima, osa asju tuleb omavalitsustel ise klaarida. Kõige suurem üksikkahju on kindlasti Väike-Maarja kirik, mis on ajalooliselt väga väärtuslik,» lisas minister.
Ülevaate maakondadest laekunud tormikahjude kohta esitab siseminister Marko Pomerants valitsusele lähipäevil.