Must-toonekurg Raivo jõudis kodumaale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatjatega lindude rändekaart, 31. märtsi seisuga
Saatjatega lindude rändekaart, 31. märtsi seisuga Foto: Kotkaklubi/Lennart Rikk

Saatjatega Eesti rändlindudest esimesena jõudis talvituspaigast kodumaale tagasi must-toonekurg Raivo, peatselt on saabumas ka Oss ja Valdur.

«31. märtsi õhtuks jõudis Raivo kohale,» ütles kotkaklubi liige Urmas Sellis. «Oma pesa juurde ta ei ole läinud – võib-olla ka käis juba seal, aga kuna lumi oli pesa peal paks, siis ootab ta lume sulamist, enne pole mõtet.»

Pesakoht on tal Lääne-Virumaal, aga praegu uitab Raivo ilmselt ringi lahti sulanud kraavide juures, et süüa otsida.

«Eelmisel aastal jäi Raivo hiljaks, sest ta jõudis alles pärast 20. aprilli, siis tal pesitsemine ebaõnnestus. Nüüd on ta esimesena kohal, ehk tahtis kindla peale tulla,» naeris Sellis.

Külma toonekured ei karda, probleem võib tekkida siis, kui ilmad uuesti külmaks läheks ja veekogud jäätuksid. «Praegu on metsas juba palju ojasid ja kraave juba lahti, kus ilmselt kalu liigub ja varsti ka konnad hakkavad välja ronima,» ütles ta.

Mõningase toidunappusega tuleb siiski linnul ilmselt arvestada. «Päeva-paar suudavad toonekured ka paastuda. Aga küllap selle eest tuleb Raivol pisut lõivu maksta, et ta kiirustades esimesena kohta hõivama tikkus,» märkis Sellis.

Järgmistena jõuavad tema hinnangul Eestisse must-toonekured Oss ja Valdur, kes olid möödunud nädala lõpus jõudnud Valgevenesse. «Käisin eile natuke kohendamas Ossi pesa, mis sügisel alla kukkunud,» ootas ta seda sündmust.

Kuue must-toonekure, kahe konnakotka ja ühe kalakotka kojulendu saab jälgida kotkaklubi rändekaardil.

Viimasena alustas kojulendu suur-konnakotkas Tõnn. «Tegime rändekaardi ka saksakeelseks, sest saksa huvilised tahavad väga jälgida, kui Tõnn nende riigist kuuendat korda läbi lendab – siiamaani pole nad näinud. Ta on nii suur haruldus, et iga linnuvaatleja unistus Saksamaal on ta lend ära näha,» muigas Sellis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles