Eesti sai juurde kümmekond uut liiki

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mereinstituudi teadlaste Loode-Eestist püütud nolgus.
Mereinstituudi teadlaste Loode-Eestist püütud nolgus. Foto: Markus Vetemaa

Kaks aastat tagasi sukeldusid teadlased Läänemerre  tegema ulatuslikke uuringuid, mis on nüüdseks toonud Eestile juurde kümmekond uut taimeliiki ning selguse kalade ja lindude leviku ja arvukuse kohta.


Projekti «Merekaitsealad Läänemere idaosas» käigus uuritakse kuue Eestiga piirneva Läänemere piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Välitöödel tehti linnuvaatlusi, hinnati hülgeid, vaadati kalakooslusi ja merepõhja elustikku.



«Leidsime kümmekond põhjataime ja loomaliiki, mida Eesti vetes pole pikka aega või üldse mitte kohatud,» seletas mereelupaiku hinnanud Eesti Mereinstituudi asedirektor Georg Martin.



Uus adruvorm


Põhjaloomadest leiti Eestis täiesti uus kirpvähk, kelle kõige lähem leiukoht on Poola vetes. Veel leiti uus adruvorm, mille olemasolust siinsetes vetes teadlastel varem aimu ei olnud.



Uuringu käigus selgus, et mõni varem haruldaseks peetud liik, nagu näiteks sile mändvetikas, on tegelikult üsna laialt levinud.Merepõhja uurimiseks töötati välja uus metoodika, mis hõlmas sukeldumist, põhjaammutite kasutamist ja allveevideot.



Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa sõnul leidsid teadlased merilesta, keda Eesti vetes pole 60 aastat nähtud.



Kaardistati põhjalikult


Novembri keskel Pärnus suure hurraaga välja tõmmatud pullukala aga polegi niivõrd haruldane, kui seda esialgu kuulutati, Vetemaa sõnul leiti neid päris palju. Ta lisas, et andmed avamere põhjaloomastikust enne projekti peaaegu puudusid.



Samuti selgus, et ei ole olemas Eesti, Rootsi või Soome hülgeid. Riikliku looduskaitse keskuse seire ja teadustöö spetsialisti Ivar Jüssi sõnul sai tõestust, et Läänemeres elav hallhülgepopulatsioon on kõik üks ja sama.



Linnuvaatlustel saadi Eesti Ornitoloogiaühingu esimehe Andres Kalamehe sõnul kinnitust, et Eesti rannikumeri on lindude läbirändel ülioluline peatuspaik. Samuti täpsustati ohustatud kirjuhaha talvitamisasurkonda.



Varem ei ole Eesti vetes merepõhja elustikku ja elupaiku nii põhjalikult kaardistatud. Euroopa Liidu programmist Life rahastatav projekt hõlmab kolme Balti riiki ja maksab üle kolme miljoni euro.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles